•    Õiget BBQ-d tehakse spetsiaalses BBQ ahjus, millel on eraldi kütte- ja küpsetuskolle. 

•    Küpsetuskoldes asuvad rasva- ja veevannid. Veevann aitab summutada leegi kuumust ning annab lisaniiskust. Rasvavanni ülesandeks on koguda tilkuvat rasva. Vannide kohal asuvad küpsetusrestid liha jt toiduainete jaoks.

•    Alumise veevanni ehk nn suitsusahtli võib täita lisaks veele ka veini, õlu, ürtide jms-ga – siis saame maitsestatud nn mahlase suitsu! Rohkelt maitsehõngu suitsule saame kui raputame lõkkekoldesse ilma kooreta hakitud puitu/laaste (lepp, saar, tamm, Hickory, Mesquite, eriti hea on kirsipuu vm luuviljalised puud), mis on vedelikega niisutatud (tume õlu, vein, mahlad jne). Saadud segule võib lisada veel ka kuivatatud ürte (rosmariin, basiilik jne) ja ka kõike muud, mis head maitset suitsule lisab.

•    BBQ ahju köetakse kuivade puudega (lepp, pöök, tamm, viljapuud). Juhul kui asetate ahju koorega puuhalu, siis soovitavalt koor ülespool, sest hoogsalt lõõmama hakkav puukoor võib tekitada tahma (must suits).

•    BBQ ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ~ 70-120 °C). NB! Mida niiskem on keskkond, seda halvemini imendub suits ja vastupidi.

•    Küpsetusprotsess algab ahju kütmisest. Kui temperatuur on ~ 70-100 °C, tuleb asetada liha/ kala küpsetuskoldesse ning hoida temperatuuri. Kui soovite rohkem suitsumaitset, siis saab laasutga anda lisasuitsu. Selleks lisage ahju eelnevalt märjaks tehtud laastu. Ärge lisage seda otse tulle vaid sinna kus see kohe ära ei põle.

•    Küpsemisajal pintseldatakse liha spetsiaalselt selleks valmistatud kastmega (nn.mop-iga), mis annab lihale maitset ega lase sel ahjus kuivada. Mopis olevad maitseained imbuvad lihasse ning annavad vajaliku maitsebuketi ja värvi. Lisaks kaitseb mop liha intensiivse suitsu ja kuivamise eest. Kilole lihale kulub kokku umbes 250g moppi (oleneb mopi paksusest). Mopina kasutatav kaste peab olema kuum, see ei tohi liha jahutada. Seda ei tehta kohe küpsetamise alguses vaid alguses laske suitsumaitsel liha sisse imbuda.

•    Mop kastet võib lihale pintseldada aga võib ka lihtsustada: püreestage mop kaste saumikseriga ning pihustage seda läbi veepritsi, millega lilli kastetakse. Kui liha kipub pealispinnalt kuivama, siis on hea niisutada seda mop-kastmega.

•    Küpsemise ajal tuleb jälgida, et suits oleks valget värvi. Lisasuitsu andmiseks ja liigsuure leegi summutamiseks (temperatuuri alandamiseks) võiks kasutada niisutatud lepalaastu, raputades seda lõkkesse ja sulgedes kõik ahju õhuavad (ka siibrid).

•    BBQ liha ei saa pruuni pealispinda nagu grillides, kuid on see-eest mahlane/pehme, mõnusa suitsumaitse ja -lõhnaga.

•    BBQ ahjus küpsetatud liha kvaliteedinäitajateks on maitse, mahlasus, pehmus, välimus ja suitsuring (st liha ristlõikel näha olev nn punane suitsuääris). Mida laiem on suitsuring, seda rohkem suitsumaitset!

•    Enne liha serveerimist võib lihale kanda veel ühe õhukese kihi kergelt vahustatud mop-kastet (nn viimaseks glasuuriks). Mop-kastet võib kasutada ka serveerimisel, st lisada seda kuumalt liha ja lisandi kõrvale.

•    Võtke BBQ küpsetamist rahulikult. Kiiret ei ole kuhugi, sest maitsva BBQ toidu saate ainult siis, kui teete kõike südamest ja põhjalikult!
Milline on hea BBQ ahi?

Järgnevalt jagab näpunäiteid Enn Tobreluts, kes on lisaks paljude grilli-, BBQ- ja liharaamatute autor, maailma kategooria BBQ kohtunik (“Kansas City Barbecue Society” tegevliige), Eesti Barbecue Assotsiatsiooni liige, Eesti Grilliliidu juhatuse liige ja Euroopa Meister BBQ-s/grillimises!

Hea ahju tunneb ära järgnevate parameetrite järgi:

•    Ahjul peaks olema kaks korstent. Ühe korstnaga ahi ei juhi ühtlaselt kuumust ja suitsu. Oluline ka, et küpsetuskolle asetseks küttekolde kohal.

•    Ahjuseinte paksus võiks olla vähemalt 3 mm. Õhemate seintega ahjud on tundlikumad ning tugeva tuule või külmema ilmaga küpsetades kergelt välisest temperatuurist/tuulest mõjutatavad.

•    Liha ahju tõstmise ja liha moppimise teeb mugavaks ahju küljes olev töötasapind või rest.

•    Hea on kui küpsetuskoldes on pigem kaks rasvavanni  ühe suure asemel– nii on lihtsam rasvase veega vanni ahjust välja tõsta (vann ei ole liiga suur ja mahub lihtsamini ahju uksest välja).

•    Niiskuse tekitamiseks on vajalik ka rasvavanni all olev eraldi veevann ehk veesahtel.

•    Kõik vannid võiksid olla piisavalt kõrged (umbes 4-5 cm), siis lihtsam ahju puhastamise käigus vanni ahjust välja tõsta (vedelik ei ole ääreni, vaid vanni põhjas).

•    Küpsetusrest(id) võiks olla lihtsasti puhastatav (eriti hea kui roostevabast terasest).

•    Küpsetuskoldes võiksid olla küpsetusrestid mitmel tasapinnal, st ahjus kaks resti – nii mahub vajadusel rohkem liha ahju!

•    Küttekoldel võiks ümbritseda topeltseinad, millede vahel on õhuvahe. Nii püsib ahi ilusamana ja värv ei kipu nii kiirelt maha kooruma. Loomulikult peaks ahi olema värvitud värviga, mis on võimalikult kõrge kuumuskindlusega.

•    Parema tõmbe tagab küttekolde all olev  tuhasahtel.

•    Küttekolde põhjaks võiks olla malmist tuharest, mis aitab kuumusel ahjus ühtalsemana hoida ning peab hästi vastu.

•    Ahjul võiks olla rattad all kuna see muudab transportimise lihtsamaks.

•    Küttekolde peal asetsev pliidiplaat võiks olla reguleeritava kõrgusega – nii saame potis oleva mopp-kastme kuumust reguleerida.

•    Ahju küljel asetsev temperatuurimõõdik ahju sisetemperatuuri mõõtmiseks teeb algaja elu lihtsamaks! Väga suurtel ahjudel (küpsetuskolde pikkus üle meetri) võiks olla termomeeter ahju mõlemas otsas.

•    Parem on kui ahju siibrid on ilma murduvate osadeta – need võivad teil ahju transportimise käigus muidu murduda.

•    Kui ahju valite, siis pigem ostke suuremate mõõtudega ahi. Nii ei ole kunagi probleemi, et liha ahju ära ei mahu. Suured ahjud on ka stabiilsemad, samas väga suure ahju üles kütmiseks kulub jällegi rohkem aega ja puid.